Nii raseduse kui sünnituse ajal oli Kerli mulle alati vankumatult toeks ja telefonikõne kaugusel, kui teda vajasin. Valisin just tema, kuna mul oli kindel plaan keisrijärgselt ise sünnitada ja teadsin, et tema on seda teinud. Raseduse ajal kohtudes tundsin, et kõiki osasid minus aksepteeritakse ja toetatakse… Tundsin end alati peale igat kohtumist nii hoitult. Sünnituse algusest peale oli ta meie perega – oli kohal, aitas söögitegemise, koristamisega, tegeles esiklapsega ja kõige selle kõrvalt toetas ta ju kõige enam mind ja mu kaaslast ja kõhubeebit. Kogu meie pere oli hoitud.

Kõik tema juhendatud harjutused aitasid beebi peal nii ilusti vaagnasse langeda, mis muutis väljutusprotsessi selle võrra kiiremaks. Haiglasse ta paraku kaasa tulla ei saanud, aga beebi sünniga Kerli toetus ei lõppenud. Kui haiglast välja sain, tuli ta meile järgi ja viis turvaliselt koju omakeste sekka 

Ja kui keegi vaagib selle vahel, kas võtta endale doula või mitte, kuna mees ja ämmaemand on ju toeks… Siis ma ütlen nii palju, et doula ei toeta mitte ainult sind ja kõhubeebit, vaid kogu su pere on niivõrd hoitud ja armastatud – ka isa võib tuge vajada sel ajal! Ja Kerliga oligi just nii, et kõik, kes parasjagu tuge vajasid, seda said. Meie pere jääb alati Kerlit tänutundega meenutama, südamest aitäh sulle, armas!